Nuikapsas "Violeta" /200 g/

Nuikapsas ''Violeta''.
Delikatessne maitse. Hiline sort (110-130 päeva). Vilja diameeter 6-9 cm, mis kaalub 500-700 g. Maitse ja toitvuse imeline ühendus. 
Eriliselt omapärane purpurvioletne varsvili. Taim talub lühiajalisi öökülmi, ennakõidumiskindel. Varsvili suur, sfäärjas, kaua ei puitu.
Viljaliha õrn, mahlane, suure suhkru- ja vitamiinisisaldusega. Maitseomadused väga head. Värskelt ja töötluseks. Kasvatatakse nii ette kui otsekülviga.
1,0 g = 250-300 seemet.

Bioloogilised iseärasused. 
Nuikapsas on varsvili. Vili on maitsev ja mahlane, kuni ei ole ülevalminud. Nuikapsas on varavalmiv taim - seemnete külvamisest kuni saagi koristuseni kulub varajastel sortidel kasvamiseks 2, hilisematel 4-5 kuud. Parem on kasutada noori ja õrnu taimi, millel on moodustunud väike varsvili.
Nuikapsas on vastupidav ebasoodsate kasvutingimuste suhtes. Hästi kasvab väetatud ja niiskes mullas. Taim on nõudlik niiskuse suhtes, kuivas mullas kängub ja jämeneb. Kuid liiga niiske muld põhjustab haiguse "must jalg" teket.
Eelistab päikesepaistelist ja kerge mullastruktuuriga kasvukohta. Talub mõõdukat varju. Tihti kasvatatakse hilise kapsa, tomati ja kurgi vahe kultuurina või kasvatatakse peale redise, salati või sibula koristamist. 
Mulla ettevalmistamine. Vaatamata sellele, et nuikapsas on vähenõudlik mulla suhtes,eelistab ta nagu teisedki kapsad, orgaanikaga rikastatud muldasid. Sügisel muld lubjatakse ning lisatakse sõnnik või kompost 4-5 kg 1 m2. Muld kaevatakse läbi.
Kevadel lisatakse mullale mineraalväetist - 1m2: 10 g ammoonium salpeetrit, 15-20 g kaali väetisi, 15-20 g topelt superfosfaati või vastav kogus kompleksväetist. Osa kaali väetisest oleks hea asendada 100 g (1 klaasitäis) tuhaga. Taimi ei tohi istutada värskelt kaevatud mulda. Kobedat maad tuleb pisut tihendada. 
Kasvatamine taimedest. Nuikapsast kasvatatakse nii taimsel, kui külvamise meetodil. Varajase saagi saamiseks kasvatatakse nuikapsast ettekasvatatud taimedest. Selleks külvatakse seemned märtsi lõpus. Kasvukohale istutatakse taimed 4-6 nädala möödudes.
Valitakse kõige tüüpilisemad ja tervemad taimed. Taimi ülekasvatada on lubamatu. Peenrale istutatakse taimed aprilli lõpus või mai alguses. Istutus skeem: taimede vahe üksteisest 15-25 cm, ridade vahe üksteisest 45-55 cm.
Varajased sordid pannakse maha tihendatult: kahe- kolme realiste lintidega;vahekaugus reas 15-20 cm, ridade vaheline kaugus 20-25 cm, lintide vaheline kaugus 50-55 cm. Taimi istutatakse pilvise ilmaga või õhtu eel.
Taimed istutatakse natuke sügavamalt, kui nad olid taimelavas. Istutusauku lisatakse klaasitäis kõdu, kastetakse ning surutakse muld näppudega ümber taime. 
Külv otse kasvukohale: nuikapsas kasvab jõudsalt ka otse kasvukohale külvates. Seemned külvatakse maist juulini. Peenrale külvatakse kahes-kolmes reas, tõusmed harvendatakse. Keskmiste peakeste saamiseks jäetakse taimede vahele 15-25 cm, ridade vahele jäetakse 25-30 cm. 
Hooldus ja tõusmete pealt väetamine kaitseb lindude eest. Vegetatsiooni perioodil rohitakse regulaarselt umbrohtu, kobestatakse mulda ning väetatakse 1-2 korda (kuiva ilmaga kastetakse regulaarselt).
1-1,5 nädalat peale istutamist tehakse esimene väetamine: 10 liitrile veele lisatakse 1 liiter lehmasõnnikut. Ühele taimele arvestatakse 1 liiter lahust.
Väetatakse veel peale kauakestvaid vihmasid. Peale väetamist muld kobestatakse ja taimed mullatakse. 
Koristus: õigeaegne koristus - peamine tingimus on saada kvaliteetset toodangut.
Varsviljad koristatakse siis, kui nende läbimõõt on 7-10 cm, kiiresti valmivatel taimedel korjatakse 5-8 cm läbimõõduga viljad. Ülekasvanud vili on maitsetu ja kiuline. Sügisel koristatakse viljad enne külmi.Haiguste profülaktika ja kahjurite tõrje on sama, mis teistel kapsa liikidel. Samale kasvukohale võib istutada 3-4 aasta möödudes.